`Nai Kara` I Kahan Gobietnu

Share

Todu gobietnu ni pinalo`pu` dañkulu na dibin programan man-ritirau (pension) siempre kada ratu matompu`. I gobietnun iya Marianas ha didibi i “retirement fund” ennau i $789 miyon pesus pot tiha apase obligasioña para empleau desde 1982.

I apas man-ritirau mana e`esuette gi papa` otden kotten federat ni mafanana`an “settlement fund”. Machuchule` apas dididi` ginen casino yan otru kalaguag siha ya ma-apasen patten tiau. Inipos na chinatsaga i manadan dibi. Kuandu menos gi nesessidat mayotmiente!

Na daña` $789 miyon na dibin kontra programan manritirau yan presente na dibi $510 miyon pesus sa` mamatmos Marianas gi halom mas ke $1.3 biyon pesus na dibi. Haf` `ste na defektu na pinadesen taduñg chigu` ni sumen puti lau ti siña un` estotba.

Maseha suspichosu-yu`, ilegña i amiguhu Magoo na debi bai` fan añgoghu gi tropan “solutions driven”. Ai a`gun? Dios mihu!

Gima` Familia: `Nai paire kinalamten ekonomia gi mediu ochenta siha na sakan, megai numa`e animu gi mahatsan primet guma` familia. Mauleg i appottunidat cho`chu` yan sueddu guihe na tiempu.

Pa`gu na biahe inipos matai ekonomia, appenas cho`chu`, tat patte gi koyenturan aduana (nuebu na tax) kalalamten finu. Todu manchichichik haf` na redan antigu na karetan guaka.

Este na chinatsaga sumen makat gi nuebu siha na tinituhon familia. U fattu bo`bu` binibun publiku pot este yan otru siha te`ug na problema ni humohogse familia.

Huntan leyisleche: Guaha `nai aksidente hu baba i television (Channel 23) pot huntan lehislatura. Ensegidas hu tulaika pot no bai` tinatme chetnot amku` (dementia) hamalefa. Guiya `ste i makat un` hassu nigap na ha`ane lau libianu 30 años antes.

I dibati sessu apenas intellihente na presentasion ideu. Haf` na kareta ni sige lo`lu` sa` kumeke hokog gaselinaña. Puru entut siha na esplikasion. I bumatbaruye fuminu` Eñglis ha lachai umaka hila`ña. I eskaleran sustansian asuntu siha mampos natatah. Hu punu` i television.

Gi sanhilu` na guma, hu e`ekuñgog un` senadot Luta todu finalulon ni baban finu` Chamoruña. Mas dimalas `nai ha estira guatu gi finu` Eñglis. Dios mihu na champuladu para mirendan talo`ane. Namase` i prohimu!

Relasion yan Amesta: Hu chage mana` pañot to`lañg dañkulu sin masedi muñgañgas maseha pot para u inos halom gi guetgueruhu. Hu suñgun pot pinadesin popble yan patgon matai. I pairastroghu-yu` muna` komprende-yu` haf` estau patgon matai. Ha padesi lokue` i amku` este `nai matai si nanaña `nai trabiha tres años idatña.

Dispues adumididi` `nai fumitme gi hinasoghu finu` i Saina pot tratamientu gi otru yan inadahe yan ayudu gi man-namase`. `Nai dichuyu` tautau `nai mas umeyagyu` haf` sustansian amesta gi otru `sino prohumu-mu. I puntu pot mauleg relasion yan otru kilisyanu.

Ridondu i tanu`. Todu kumilulog huyuñg siempre u birague` tatte. Ayu i un` tailayiye libianu nina`e hau ayuduña `nai gi uttimu besis guiya i mas mauleg na amigumu.

Estague` siha finana`guen mañainata pot esta manginen ennau na katsada. Ayu mina` achog hechuran konbetsasion repara sa` finu` na palabra ma-impapatta gi maseha haye na kilisyanu. I finaposhu `nai echuyu` tautau fumanu`eyu` na parehuyu` yan otru prohimuhu.

Hombre, `an tumohge hau apaga` pot apaga` yan maseha haye, repara sa` parehu yanu na plaset `nai tumohge hamyu. Morat? Parehu hamyu tautau! Muñga mama` prinsipen karisu pat prinsesan susomyan!

Dinaña Sentada: Dinaña` tautau gi maseha manu na nasion gaige gi finatinas sentada gi selebrasion ha`anen gupot, nobena, finagpu` lisayu `sino regulat na senan familia.

Gi halom natibu, namagof na dinaña deste preparasion difiirientes klasen putahe, mahatsan tento` yan areglun lamasa yan siya siha.

Gaige gi maprepara na neñkanu` i dinaña` tautau-ta. I intension i para tadaña`e familia gi okasion selebrasion niha mismu kau gupot nobena pat primet komuñion.

Ti kustumbren tanu` i manbalutan neñkanu`. I Tagalu ennau gai kustumbre. Ahe` ti Chamorro yan Karolinas. I puntu na makombida hau, gi finu` mañainata, “Para tafan hita mañena”.

Adimas, dinanche yangin mata`chuñg hau ya un` daña`e i gai gipot gi fina` namagof na konbetsasion. Estague` patte na makombida hau pot mas inatuñgu` gi entalu` bisinu yan man-atuñgu`. Ti makombida hau para un` fan balutan! Pot fabot tatiye haf` kustumbren i tanu`.

•••

Direchu: Iya Marianas petmanente relasioña yan Unidos Estados De America. Gaige este gi halom inakonfotman Covenant lai federal 94-241. Taya` siña tumulaika este na lai fuera ke Congresson iya America.

Maseha guaha giya hita ti mañgonfotme, unu gi direchun sudadanu i para u dueñon atmas pot proteksioña. Kontodu i suprimu na kotte ha onra este na direchon sudadanu. Taya` siña ta chogue fuera ke areglun lai pot bandan haye siña mabende paki (handgun), apas lisensia yan otru siha areglu.

Repara: Nanalau `an man-e`salau i man-sabiun hegsu` I Deni` pot direchun Marianas gumubietnan maisague`. Paire! Lau na gi mismu sakudida na ti hita muna` kara` i kahan iya Marianas? Kau fitme patte este gi sisteman para ta gobietnan maisa hit?

I problema taigue gi federat. Gaige gi halom gima`ta mayotmiente i defektu. Mauleg sa` gaige talayan federat para u tagam yan husga disposision ni manlache kontra i publiku `sino diktatot sisteman gobietno-ta. Magofyu` ni presentin federat pot kabales ha pupulan i tai nina` siña ginen che`chu` kabron yan miron grupon kriminat manma-elihe.

Pot ihemplu: Mana`e i kompanian segundu gobietnu $400,000 para u fahan i MV Luta sin disposision appropriasion ginen lehislatura. Na ti mandatun konstitusion na todu fondun publiku debi u inaprueba ni lehislatura? Haye otru bisnis guine manana`e nu este na klasen ayudu? Pot fabot tatiye lai konstitusion. Dalai lala`et miyu gi propiu disposision taimanu ginagagau gi lai.

Chalegua hamyu `an hilu` pisun lai `nai mañgekuentos hamyu. Pa`gu `an oriyan i lai, pues chage lumiliku`e i depattamentun koreksion giya Susupe `nai man-mapepega i umisague lai.

I mandatun lai ni unu u soplu gi matatiyen haf` ginagagau yan kastigu para i umisague pisun areglu. Ginen areglun lai mina` guaguaha areglu gi entalu` todu gi halom komunidat-ta.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.