Finapos Yan Karera

Share

Ha totpe hit destrosiu, pininite yan chatseguru na karera. Tali`e minachom yan kinahulu` atdau. Gai sustansia i mefe`na, ti klaru i tattate. Sige pa`gu ta dibina futtuna-ta.

Bes enkuando, sige tautau-ta man-afaisen haf` mohon mamamaila`. Mattu este na kuestion pot mampos silensiu i hegsu` I Deni` deste hinalom i nuebu na manehante. Kase ha nesessita tiempu para u aregla halom apusientuña.

Iya hululu` na chinatsaga i kara` gobietno-ta. Megaiña na dibi ke haf` humahalom na tiempu. Palu aminasu ginen destrosiun pagyu. Lamayot patte i man-apalo`pu` hagas diskuidu siha pot trenta años na tiempu. Ni dibin kandet gi CUC ti siña ma-apase. I depattamenton hinemlu` yan eskuela masede umayau salape` para nesessidat niha. Klaru este na modun arelgu na kara` iya Marianas gi katkuet birada.

I kareran para papa` gi un` taduñg kañadan dibi kanaha` seguru na i monedan familia parehu `sino mas menos. Esta para mas ke bente años deste ke parehu na sueddu magagana ni empleau siha. Mensahen kara` i gobietnu siempre mas ha amina manada familia.

Diberas, esta hu u`upus i lañget na lacheyu` mohon ni haf` lini`e-hu pot kara` gobietno-ta. Lau magahet haf` sineda`hu ya ti u mahñau na dañkulu na chanda gi kualidat linala` tautau siha. Anog klaru na trabiha chagu` guinifi-ta gi bandan satton na kinimite para ta gobietnan maisa hit. Puru finu` chispas, tai sustansia.

I konstitusion iya Marianas ha manda balansia na moneda kada sakan. Haf` taimanu na gai dibi i gobietnu pa`gu mas ke $510 miyon pesus? Kau ni offisiat publiku ti siña makomple lai konstitusion pot este na asuntu? Kumeke ilegña na i manma-elihe ti kumomple obligasion niha guine na patte. Haf` mohon?

Gi papa` kontratan Covenant mana`e ramienta siha iya Marianas para u fachuchu`e umestablese homlu` na ekonomia yan sisteman gobietnu. Ta komple este gi mediu ochenta siha na sakan. Lau dispues maliñgon halom. Ma`pos i Japones, machum i fakterian magagu, dispues sige ha` papa` i ekonomian i tanu`.

Guaha siha asuntu man-mapetsige lau inipos tinahoñg na kontribusion aduana para u sustene nesessidat-ta. Estague` na hita yan hita man-a`afana` gi halom homhum sige ta dibina haf` mamamaila`. Sin sufisiente na fondu para manu` hit? Dispues guaha planun gobietnu malag iya Washington pot asunto-ta siha. I asuntu ni ha ayeg dudayu` kau tafan ma-ekuñgog maseha ilegta na lehitimu i asuntu.

Presentasion: Yangin pot tres islas ni chinile` ni federat sin konsentimienton iya Marianas pues konfotmeyu` gi hilu` prinsipiu na lache ayu na disision federat.

Lau kau este i mas dañkulu na problema-ta pa`gu? Na ti kara` kahan iya Marianas i humohogse todu kinalamten operasion gobietnu guine na biahe? Na ti mana`e Marianas trastes siha para u aregla ekonomiaña? Huñgan ta gacha` ayu na eskalera lau dispues maliñgun halom kulan sirenu `nai man-ina i atdau. Haf` satton yan fitme ta petsige para ta limienda este na chinatsaga?

Ileg miyu na i casino i propiu na satbasion fondu. Dispues otru na sunidu in` kakanta pa`gu sa` tinahoñg aduana para nesessidat iya Marianas. Na ti in` kakanu` kontiempu fondu siha ni debi u hanau halom gi kaha para nesessidat-ta? Kulan maliñgun ñaihon sensian menhalom na biahe, haf` mohon? Estague` masusesede gi todu che`chu` hasupag.

Iya Washington ha tuñgo`ña haf` masusesede guine gi manma-elihe. Haye muna` kara` i kahan iya Marianas, programan manritirau, CUC, CHC, PSS yan otru siha depattamentu? Haf` na tima faisen mas aduana (tax) i Best Sunshine? Haf` na un` lisensia ha` mana` guaha? Na ti salape` problema-ta pa`gu? Manu `nai manlache hit gi este na kuentas? Na ti dos yan dos kuattru, kuattru yan kuattru, ochu? Haf` achamegai kuattru pat ochu? Dios mihu!

Yangin para ta chansa umatrebi na kara` i gobietnun iya Marianas pues u fattu siha didog na kuestion `nai umasensura haf` kinemprendemu pot konseptun “self-government”—para ta gobietnan maisa hit. Bula kuestion `nai mapesa haf` bidamu para un` aregla galaide` iya Marianas sa` mañogñug gi sagua` ni manadan dibiña. Haf` mohon? Maulegña kase ta bira hit halom ya ta husgan maisa unestamente manu `nai manlotgun hit!

Sige i amku` kattan Chalan Piao gi pa`gu inipos lemlem tautau. Hana` fañila kandet karetaña ya ha kontinua hinanauña. Dos minutos dispues matai i kareta. Ha sañgane lahiña para u punu` i kandet sa` u hokog gaselina. Diberas na chaleg!

Hu bisita un` tiuhu gi alacha pot apmam tihuli`e. Animu manlimienda matiteg talaya. Esta pa`gu humuhuyuñg tumalaye pot eksisiu yan tane`. Hana` ma`ase`yu` `nai ilegña, “Taigue esta si tiahamu ni muna`gagasgas kinine`hu antes”. Kulan mohon ma-utut kanaiña.

Ti pumara tumalaya. `An buyada kinine`ña ha patte famaguona `sino i bisinu. Tres mesis antes de fiestan i señgsoñg ha tutuhon manrikohe para kelaguen i linahyan. Yahu na offisiu tumalaya lau `nai rusketi kondision-ta guseña ha kone-yu` i kansensitu piot ya mapanag ñaihon-yu` ya mofona machalapon ke talaya. Dios mihu!

Enfin, hana` katmayu` i pas na mañaña i tiuhu gi humidde na offiisioña kumu mauleg na talayeru. Man-mauleg yan sustansiau siha na akonsehu ginen su`anu na hinassoña. Todu i tiempu guaha para kelaguen-hu `an mattu-yu` manbisita. Kustumbren tanu`!

Ha gapet adeñgña i amiguhu dispues kahulu gi troñkun niyog para u risaka i tiba. Dispues hanayane-yu` dididi` tuban lahe. `Nai esta ha katkula na mappla` ñaihon-yu` mamaisen para fahan chipaña. Mauleg na amigu!

Antes `an guaha chinatsagag-hu hu bisita si biahu pot para bai` konbetsasiune. Palabran antau na amku` gi hilu` motmut na pinasensia sumen nama`aggem. I finun kanaiña gi ha`ihu numa`e-yu` hinimidde yan katma na siñiente. Hana` pasifiku siñienteg-hu dispues `nai humanau-yu` tatte para iya hame. Mañge` pasensia yan su`anu na palabran amku`.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.