Oran areglu gi ha`anita

Share

Mañge` ginen Chief Justice i NMI Supreme Court as Señor Jose S. Dela Cruz pot seriosu na malabida siha guine entalu` manma-elihe yan manriku na bisnis. I nuebu na relasion esta nina` fan malefa haye ma-represesenta.

Madaña`e dos bisnes guine ni mikepble. Gi karera madiroga interes publiku pot interes niha mismu. Mayute` gi un` banda i publiku ni pumega siha guihe na puestu. Hu diseseha na lache este na asuntu lau mampos oppan gi pachot tautau-ta siha.

Gumuaha dibision entalu` siha yan i publiku. Siha i manguaha, i publiku ni fuetsau mana` fañufa` gi fache` miserapble i pepble. Tat ti masede gi amigun niha bisnes. I pumalu` bisnes ni numesessita lokue` ayudu manmanunog gi un` banda.

Mahasñgo mañega disision publiku pot casino ni mapunu` dis biahe. Haf` este na maña ha signififika? Haf` na mana` faliñgu respetu gi disposision publiku gi este na asuntu? Magahet na machogue sin apas para i betsan niha? Haf` na kontodu gaston niha i dos kompania umapapase?

Afañielos, estague` siha na malabida kontra i publiku i ha apunta huyoñg si Judge Dela Cruz. Ha sosoyu` hit para tana` guaha tinilaika pa`gu na sakan gi eleksion offisiat publiku. Mauleg ta pega halom tautau ni man-unestu, sinsiyu gi kinimiten niha umayuda adelantun todus, yan manlistu manmachochu` para u alibia pinadesen mayotmiente.

I sapet ni megai pumadedese pa`gu tita mirese. Gaige areglu gi dos patman kanaita. Maila` tana setbe pot futtunan famaguon-ta.

Dichu i tiempu `nai hita mismu libianu ta aregla ha`anita sin pattisipasion i bumende hit lala`la`. Pa`gu na sakan eleksion tafan daña ya ta aregla halom gima`ta.

Tinige` Otru pot kuttura
Este i mañge` mau`udai lamayot patte gi haf` kinemprendeña i mamañge`. Siña hit na dos mañge` pot kutturan isla. Yangin ginen hiyuñg hau pues pot haf` lini`e-mu. Gi bandag-hu siempre haf` kinemprendeg-hu signifikasion i asuntu.

Hagu un` tuge` pot bailan serimoñas guine yan man-bonitan tatautau man-hoben siha na famalao`an. Guahu pot signifikasion dopbladan kanai yan haf` sustansian i selebrasion ayu na okasion. Esta deste tutuhon ti umafagcha` hit haf` sessu i asuntu.

I motibu gi bisita siempre ha fatta i mediu kesnuda na tatautau famalao`an ni megaiña kabo`ña ke hegsu` Papago`. Hana` aputau pot bisnis bailan isla siha. Guiya salape`. Guahu pot kuttura. I motibu mampos chagu`. Demoñu!

Este siha na modun tinige` ginen Uropa yan Amerika sineda` man-titige` na professot mañge` ni man-afamao guine giya Pasifiku. Tautau isla! Anaku` na pinetsige i para adumididi` umapega tatte sustansian bailan kuttura gi dinanche na plaset tinige`.

Dispues guaha lokue` yinauyau haf` na areglu para umatatiye gi tinige` siha ginen iya Pasifiku. Piot ayu na kuestion i haye gai arelgu para umatatiye. Marepara dispues na megai gi kutturan iya Pasifiku man-mapasa guatu gi hinerasion siha ginen estorian mañaina. Taimanu este mana patte gi areglon niha `nai apenas estoria ginen pachot mañainan niha? Estague` i difirensia.

Adumididi` siempre u fan masa` ma-atrebi siha lache na kinemprende pot sustansian kutturan isla. Gi hilu` inakomprende kontodu pot areglon haf` propiu na tinige` siempre umasatba ayu siha na linache.

Motibu: `Nai para bai` fañge` gi liñguahita kulan-yu` kesnuda sa` taya` tiniñgo`hu fuera de mafanagueg-hu uttimu gi segundu gradu. Hu birayu` tatte gi inadiñgan yan mañaina-hu, lepblon gima Yuus gi finu` Chamorro kontodu disision kotte gi liñguahita. `An guaha dinidahu hu espiha abison i man-su`antau, kabilosu yan man-menhalom.

Tat tihu sufa` na trompison gi fina` katsadan pinegan Españot yan pronunsiasion fino`ta. Adumididi` hu pula` ñaihon-yu` ginen este siha na leksion. Sige hu prekura tumuge` haf` gaige gi hinsog-hu gi todu manera. Tinaka` tiempu estake para bai lagse` mañge. Mauleg offisiun mañge sa` hinala hau halom gi bandan fotmat na finu` Chamorro ni un` pega dispues gi papet.

Si biuhu Elis P. Sablan tres eskaleran finu` Chamorro ha tuñgu`. I tiuhu Bilen (William S. Reyes) otro konsuttadot-hu. I mañaina-hu man-lagse` gi fitme yan kabales na finu` Chamorro. Lamayot patte hu tutuhon mañge` gi liñguahi-ta pot para bai` asegura na lagse`yu` taiguihe `an hu tuge` hinasog-hu gi finu` Eñglis.

Pa`gu guaha mas ke trenta mit (30,000) rumikononose tinige`hu gi online na gaseta kada Huebes. Hana` ma`aggem siñienteg-hu i finu` tautau-ta siha gi chagu` pot kulan huna`e siha appottunidat man-manaita gi liñguahen niha mismu. Kontodu man-amko`ña ke guahu ma-agradese este na animu. Mauleg ta bisita i asuntu sessu.

Tinayuyot: I puntan lañget adumididi` sige homhum gi lemlem tautau. Hu tutuhon metton na preparasion eksisiun retirun espirituat. Hu chochogue este gi kada uttimon i sakan.

Bonitu na kanton tasi ni inadotna troñku, pajaru gi asut mapagahes, freskon mañglu` yan ininan miyon na pution gi chagu` lañget yan imakulada na unai. Gi mismu tiempu hu kakanta “ginefsagan perlas”. Ti hu tuñgu` haf` na este na kanta kada ratu mattu tatte gi hinasog-hu. Hu arastreha ginen manu mage.

Magahet na kulan abag ñaihon-yu` gi bandan espirituat. Parehu yan basu ni mediu bula. Debi bai` na`ye ta`lu hanom. Dispues de silensiu na tinayuyot-yu `nai hu pega papa` añklag-hu gi sagaña `nai mas klaru yan mauleg siñienteg-hu. Estague` `nai hu sosoda` katma yan trañkilu na siñiente i gaige i fiet na gachoñg-hu as Jesukristo `nai hu kahlañg ha`anihu.

Este na eksisiun espirituat libianu un` eyag muna` katma hinasso-mu diariu. Pega todu hinasso-mu gi tinayuyot Tatan Mame mientras un` fafaisen i Saina na un` pinipet gi halom gatdun katsada yan kañadan linala`. Adumididi` siempre un` soda` linibianu-mu.

Gagau-ye lokue` i mamopble yan namase` ayudu gi Saina puede guaha esperansa gi ha`anen niha. Pinadesen popble sumen makat. Esta ginen ennau-yu` na kañada mina` hu sen komprende chinatsagan popble. Bendision ginen i Saina.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.