Hinalom Loko Marine!
Entre namatman yan na`mamahlau mañan administrasion yan lehislatura `nai man-huyuñg masoyu` i publiku para u fanman-applika cho`chu` gi kompanian Best Sunshine.
Na ti gai tautau i kompania pot este na asuntu? Kau guaha membron Congresson iya America `nai man-huyuñg kumu representanten yan empleau kompania siha?
Mampos este na che`chu` atotgante keha gi relasion man-ma-elihe yan i nuebu na amon niha—Best Sunshne—ahe` ti publiku ni umelihe siha. Puede ti man-malefa hit nu este na che`chu` miron gi mamamaila` na eleksion.
Para un` yute offisiatmiente obligasion-mu pot Best Sunshine? Haye gi halom este na kompania pumega hamyu halom kumu representanten niha? Na ti i publiku numa`e` hamyu ni siyan miyu pa`gu? Kau lapotpot na pasalubuñg man-mana`e` hamyu na esta nina` fanbachet hamyu haf` che`chu` tunas gi hilu` fitme na sensian integredat? Lastima!
Esta pa`gu i publiku hananañgga inefresen libianu na kinalamten sa` o`sun esta matmos gi halom aplacha` na fache` diskuidu!
Dispues, man-hanau masaluda materiat gi puetton iya Tanapag. Dios mihu!
Dañosu Na Bisiu
Ma-ina haf` na lamegai na tautau-ta man-maliñgu ni primet na gima` familia. Piniloghu na pot basnag ekonomian siglu. Otru sumen na triste masoda` gi ayu na estudiu.
Iya hululu` masoda` na megai man-hugagandu poker, diariu. Kada pesu gi monedan familia siñkuenta sientimus mapega halom gi makinan poker.
`Nai masusede este, ensegidas un` utut kinanu` familia kontodu apas primet fanliheñg. Uttimoña ni mona ni tatte. Mattu i bañku ya ha chule` i gima`. Man-hanau man-sensaga gi gima parentela. Estotbu para i primet familia yan kontodu i nuebu na finatto pot diskuidu.
Yangin sisienta miyon sueddon todu empleau guine, kumeke ilegña na guaha trenta miyon ta dispeddidisia gi industrian poker. Mauleg este na disision?
Piot ya hinehegsi este ni usun amot binenu—shabu shabu—magpu` i nobenan talo`ane. Mattu gi ha estotbayu` este na dañosun bisiu.
Afañielos, tradision natibu mahatsan guma` familia antes de u asagua piot i patgon lahe. Mañaunau hit umayudaye pot para u felis deste primet dian umakamo`ña. Pot fabot fañehan ñaihon ya in` ta`lun` rumibosa i sumen dañosu na risaki gi ha`ani-ta.
Sin fitme na temunerun familia pues mampos siempre machalapon kontodu ha`anen famaguon-ta. Fan gai ase` ni manatatte sa` taya otru kandet niha gi halom chubaskon lina`la` solu i fitme na kanai miyu!
Haf` Lastromu?
I lastron deñgdeñg gi halom hatdin libianu tali`e` malag manu. Lamlam piniloña na lastru gi santatte `nai ha batsalague` gi hilu` hagun yan ramas tinanom siha.
Giya hita mismu, haf` mohon na lastru `sino rekuetdo pinilo-ta para benefisiun i manatatte?
Yangin padre `sino madre de familia hau, haf` finanaguemu ma`ug ni satton sumaga gi famaguon? Un` asuntu ni mauleg ta hahassu `nai sige hit esta man-amku`.
Yangin felis todu tinanom-mu gi hatdin familia pues u fan lachog mauleg sin molestia. Yangin guaha ti doku` ya ti un` disembra pues gumuaha fina` ma`tut gi entalu` tinanom-mu.
Maseha appenas ta hassu, i asuntu sumen presisu gi haf` fitme pinega-ta gi santatte kumu lastru ni siña matatiye ni famaguon-ta.
Kuestion Moralidat
`Nai man-mata i palao`an gi katren hospitat, hali`e` na dumikiki` esta tiyaña. Era mapotget pot sais mesis na tiempu ya mana` suha pot no unina` tailaye.
Sige i prohima tumañges sa` esta ha aksepta para u katga pagoña. Listugue` umasiste, maseha seriosamente inutet i patgon, pot ayu nina`en i Saina. Pot mas ke dies años mafattu diariu hinassoña gi ayu na patgon i matai añghet.
Umasoda` un` dia yan un` suruhanu ya sige hafaisen pot patgoña. Sinañgane dispues haf` finu` i patgon. Era para u sahguan todu pinitiña gi un` batde ya u chuda` huyuñg gi tasi. `Nai ha komple hali`e` gi guinifiña i patgon sige linasa ha`iña parehu i dos magof.
Asuntun moralidat gi disposision na guiya solu siña prumebeniye ma`aggem na ineppe.
Otru asuntu
Guaifon ñaihon na oga`an mientras sige hu rikonose haf` para bai` nalagu para amotsa. I freskon mañglu` hana` oppan mañge` loglug kafe gi kusinan sanhiyuñg.
Gi chagu` na mapagahes gaige i pajaru na sige huyuñg gi tasi. I mapagahes sige lokue` ha dulalag lagu i trosun uchan. Hmmm! Buente finatton primet agua dispues de apmam na tiempon maipe.
Hu hala i pañglau (dungenese) ya sige huna` gasgas yan deskuattisa. Hu pega halom mantikaña gi satten para u paupau kadog-hu. Paire na amotsan oga`an.
Mientras mamasa kadog-hu sige hu atan haf` guaha na gaseta siha gi `nos kuantos papet elmundu yan Marianas gi internet.
Malefayu` ni tinala`hu guile gi hilu` tañken hanom estake poduñg trosun uchan. Dispues `nai masmai `nai huhahassu. Atrasau! Chumaleg-yu` sa` kasse ha tutuhongue` chetnot amku`. Ai puede suette ya ti nina`ye-yu` chetnot hamalefa. Dios mihu!