Futtuna-ta gi rayan destrosiu

Share

Este na eleksion gaige un` raya gi mena-ta: Dignun Natibu `sino Esklabu! Kuestion: Kau $40 miyon pesus solu baliña i dignu yan unrota, kuttura yan tradision natibu? Kau este uttimu nina` siñan gume`eluluye gobietnamenton iya Marianas?

Seriosamiente, hu hahassu manu `nai gaige i dichu asuntu gi este na estrakadan politika: Proteksion natibu pat chalan asegurau na destrosiu?

Huñgan, mamopble hit lau hagas hayuta pinepble ya mañgontentu hit gi chinatsaga-ta. Metgot i sensian ina`ayuda yan yine`ase mina` man-mesñgon hit gi maseha hafa na ira yan mattiru.

I mañaina-ta animu gi finana`guen kilisyanu ya ti mana` fanekun hit gi halom didog na chinatsaga. Machahlau kilu`us niha ya fitme man-mapipet hit mona estake hita mismu siña ta uma i achon ni man-ma-entrega hit.

Estague` na pisu `nai man-mapega hit ni mañaina-ta. Ti ayu i para ta benden pot $40 miyon pesus i sumen guaguan na un`rota kumu natibun iya Marianas. Maila tafan agu`ot kanai ya ta protehe futturon famaguon-ta, kuttura-ta, tradision-ta yan futtunan espiritun natibu.

Hinemlu` Chinu
Guine gi alacha, un` inetnon mediku ni mañasaunau gi mafatinas amot siha madiskukute un` kuestion: Haf` na i Chinu mas anaku` ha`aniña gi halom todu rasan tautau?

Nina` fan matman ni manadan Chinu ni mangqaige gi idat sientu yan mas. I otru siha rasa puru idat nubienta. Ni unu hihot gi Chinu.

Matutuhon inadu` modun linala` Chinu. Ha inklusu klasen neñkanu`, offisiu diariu, eksisiu gi tutuhon `sino finagpu` ha`ane yan otru bida siha ni umayuyuda hinemlu` niha.

Sige man-daña mediku siha entalu` America, Uropa, America, China yan Japon pot para umana` afagcha` haf` sineda` niha piot pot tutuhon chetnot yan hafa amotña.

I Amerikanu ha rikonose haf` chinetmu ya ayu ha` ha amte. I Chinu, ha rikonose haf` na klase tatautau-mu. Era, i tatauta-ta dos kategoria `nai poduñg: maneñgheñg yan maipe. Ginen este `nai ha tutuhon umebalua i chetnot antes de u amte.

Lau klaru na pot mas ke siñku mit años i Chinu puru amot ginen tinamom ha u`usa `nai taya` binenu. Muchu mas sa` homlu` kinalamteña diariu deste oga`an esta i oran deskansu.

Antes lokue` de finatton modetnu na amot siha i natibu hagas usuña amot ginen tinanom pot hinerasion. Man-brabu na tautague antes pot lamayot patte gi gualu` `nai ma-ususune mantension familia. Entre ennau `sino manhanau man-peskan chenchulu, talaya, fisga yan lulai.

Ti hutuñgu` kau u afagcha` dispues mana` asaguan amot Amerikanu yan Chinu. Enfin, bai` diskute ennau dispues de guaha mas sineda` estudiun niha.

Premiun kantan natibu
Sige man-malagnos siha `nos kuantos premiu pot kanta yan che`chu` attista gi halom natibu entalu` este yan Guahan. Ha estotba-yu` este siha na premiu pot man-ma-upus i magahet mumirese saludun todus pot klaru na gai signifikasion kontribusion niha.

Gi `nos kuantos ni man-lalala` gaige si Señor Felix R. Fitial. Guiya tumuge` i “Mames Korason” yan “Gi Papa` I Kandet”. Ha tuñgu` sotfa ya guiya fuma tunadaye yan palabraye i dos kantaña. Megai tumuñgu este dos kanta ni madadandan gi fina` inetnon `sino gupot. Estague` un` señor ni kabales mumirese saludu pot kontribusioña. Hagas lokue` mañetbe kumu maestro antes.

Dos otru ni ma-upus lau megai tinige` niha deste otdinariu yan kantan gima Yuus yan ha`anen gupot siha si defuntu yan defunta William S. Reyes yan asaguaña as Maria. I bihu as Tun Goru` Kilili` tumuge “Gi talu` gi halom tasi”, si Tun Josen Pangelinan “Ti gi un` palasyon i riku” yan “I hatdin giya paraisu”. Debi ta onra este siha na tautau-ta sa` siha tumuge`yan umesgaihon mona kantata deste antes.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.