Man-pipinu` Na Chetnot
Guaha siha man-pipinu` na chetnot tat kumu Ebola, bird flu yan SARS ni debi ta adahe hit. Rason pot taya` amot para este siha na chetnot. Taya` siña machogue fuerake para u makuarentena i malañgu gi hilu` esperansa na homlu`. Na fan gef talañga hamyu gi haf` masusesede pot este siha na chetnot.
Hu li`e gi alacha na gumuaha pestin manog yan babue. Yangin masusede este gi pinegsaimu pot fabot fanna`e notisia guatu gi dibision agrikuttura yan hinemlu` ya uma-inbestiga kau ti poligru kontra i tautau. Mauleg tana` guaha inadahe pot este na asuntu.
***
I midision i tautau taigue gi hafa guinahaña soluke kuantu gineftauña. Ya solu manera `nai siña mana`ye pusuelumu mas fina` gimen `an esta tai sinahguan. Pues apprubecha man-ayuda ya umata`lon siniye pusuelumu lamegai na biahe. Na geftau hau gi numesessita ayudu!
***
Tatnai in` repara na `nai katma i hanom kontodu hagu mismu siña un` li`e maisa hau? Na`e animu muna` katma hinassomu. Ekuñog silensiun ennau na katma ya un` sedi umesgaihon todu planumu sa` mas klaru gi halom katma. Na`e animu gumu`ot sensian katma gi maseha hafa na estrakada.
***
Antes de un` fañgondena, na tunas maisa finenina iyomu rula sa` siempre un` li`e hechuran haf` gaige gi sanhiyuñg. I bittun pinasensia sumen presisu pot todu hit man-tautau. Mas nina`e hau kampu yan antau na inadahe kontra i prohimumu. Na metgot amistamu (relasion) yan maseha haye!
***
Hafa satbasion homhum na kuattu? Na fañila` i kandet! Poresu, muñga mahassu mas pot problema. Atan haf` na satbasion guaha!
Pinadesen Tautau-ta
Kasse sais años tatte guaha mas ke tres mit (3,000) na tautau-ta kumaikai` siha ya man-hanau para Guam, Hawaii yan sanlagu.
Masiente yan mali`e haf- mamamaila` `nai appenas appottunidat niha man-la`la` disientemiente yan familian niha. Poresu na ensegidas mamueba siha para otru pastu `nai mauleg appottunidat para famagu`on niha.
Gaige ha` gi tatten hinasson niha na i lugat `nai mangaige siha “lugat” pot nesessidat. I tanu` niha guine gi O`Perlas iya Pasifiku i “gima`”. Hu tuñgu` ha` na megai sessu man-mahalañg ni hagas chalan I gima`.
***
Ginen alaihai lokue` hu huñgog pot familia siha ni man-maliñgu gima` ni pot chinile` ni bañku. Kasse finañagu este `nai ni unu gi dos umasagua gai che`chu` ya ti siña esta ma-apase obligasion apas gima` familia. Makat na chinatsaga este gi maseha haye na familia. Debi ta husga haf` taimanu `nai siña ta ayuda este siha na mañelu-ta.
Malalagu un` amiguhu para offisinan publiku. Hu atan pusturaña yan minakatña. Kasse gaige gi 380 libra i prohimu. Ilegña si Magoo, “Ni hegsu` As Litu` ennau ti u fatinas!” A`Saina!
***
Ilegña i otru amiguhu na bonitun kanta tinige`ña ni sumen na` mahalañg. Hu faisen pot hafa i sunidu, ilegña pot i ginen asaguaña. Era magacha` yan si gayega ya madibutsia. Lau gi kanta guiya ma-isague. Dios mihu! Esta tutuhu` lago`ña lau guiya umisau! Dimoñu!
***
Este usun palabra guaha na ti umafagcha` usuña yan haf` ma-intended. Debi un` tuñgu` haye un` fafana`. Gi man-amku`, cha`mu fafaisen si pop haf` tatatmanu i “hagata”. Insuttu i kuestion ya siempre linapbla hau, “Kau sumaunau hau man-liles”. Mauleg un` pesa usun palabra gi haye un` fafana`.
Kinalamten Bisnis
Huna` sesetbe bisnis reda gi fihon-hu kumu haguan medision kinalamten ekonomian Marianas. Esta hihot para u huchumgue` i prohimu bisnesña. Mampos na biahe appenas tautau numesessita ayudu pot areglon reda.
Magahet na todu ha utut-gue` kontodu usun kandet `an pueñge. Guiya mismu lumi`e i dañkulu na poduñg bisnis guine. Sige chaka chalegña `nai hu sañgane para u tohne i tetehnan na bisnis siha. Makat na mattiru!
***
Ha toma padiset-yu` amiguhu Magoo na gai interes-gue` bumisnis guihan. Matachoñg ham in` atan haf` ha guiguife.
Hu esplika hafa siha debi u ketuñgu` pot este na klasen bisnis. Ha inklulusu umayau salape` para fahan boti, makina yan trastes peska.
Debi u atan haye siha man-gaige na fina` kompitensia ni man-bibisnis guihan pa`gu. Kau haf` mas na setbisiu para u ofrese fuera de man-bendin guihan.
Gai guinaguan na planun bisnis ya kasse i mas ya hulululu` i kau listi-gue` macho`chu diariu gi halom somnag yan napu pot para u assiste bisnesña. Ti peskadot i amiguhu! Kesabes-gue` man-dulalag kachu` gi chagu`. Dinanche`ña umenañgga gi tanu` ke para u atrebigue` disgrasia.
Dos tres dias dispues ilegña na po`lu dialu. Magahet na makat na cho`chu` yan obligasion apas dibi siha. Hu rekomenda na kasse dinancheña `an ha sumai mañggan gada ya u bende gi fina tenda siha.
Yuus si Jesukristo?
La te`ug este na asuntu pot i Sainata as Jesukristu. Era hu totpe tinige` man-famosu siha na man-ma`gas relihion yan nasion ni kumustiona kau Yuus i Saina.
Todu man-famosu man-maliñgu gi pahinan leblu pot siha dispues de man-matai. Si Jekristu (dispues de dos mit años) mas ma`lag na`aña gi hechuran Santa Biblia.
Mampos nina` fan matman haf` taimanu na guaha ha` siha man-tomtum, estudiau yan piluñg na professot siha yan man-famosu na man-ma`gas relihion. Lau taya` gumu`ut attension i tautau solu si Jesukristu. Taya` tinateña solu guiya na maisa. Ni ti mañgge` leblu ni todu tumatiye gi enteru elmundu. Tumachu gi haf` tinagu` Yuus Tata.
Nina` fan matman sa` i palabraña siha ti siña ma-dibate. I milagru siha ni ha chogue deste hana` la`la` i matai, maguñg un` lasarinu, katma i tasi yan hana` huyuñg kantidan pan, guihan yan gimen para mas ke siñku mit na tautau yan otru siha milagru ni unu muna` siña. Tat finaisen-hu tiha na`eyu`. Hafa mas ke este na bendision?
I lugat siha ni hafatoigue pot para u famana`gue ni tinagu` Yuus Tata man-sen chagu`. I mas hihot ennau i sientu miyas. Mamokat sin ditension. Ni unabes `nai ma`udai gi fina` sahyan tat kumu karetan guaka pat kareton kabayu. Mamokat ha`ane yan pueñge para u komple tinagu` tataña. Magahet na gi todu finaposta i linala`ta un` sumen anaku` na karera pot ineyag hinimidde. I hinimidde gaige gi halom balutan integredat—unestu!