Asuntun Linahyan
Antes de u lebug asunto-ta siha gi sadog politika, mauleg ta diskute dibuenamente haf` siha na attikulu umestototba hinasso-ta. Presisu este na inadiñgan pot no i burukan politika u bira i asuntu siha ya u lachai muna` bulachu sin presisu.
Hu añgoghu na siempre un` faisen maisa hau ni sigiente siha na kuestion ni umaminanasa lina`la` familiamu. I kuestion siha:
Kau mas libianu linala` familiamu pa`gu ke dies `sino kuattru años malofan?
Kau mas baratu i apas kandet na tiempu yan kau umakontinua este na ayudu ni Best Sunshine dispues de eleksion?
Gi inakonfotman kotte sumaga pagamienton man-ritirau gi 75 pot sientu deste mes Oktubre na sakan para mona. Hafa motibu na i administrasion ha utut este na pagamientu lau ti ligat?
Guaha ayudu para monedan familia pot para un` siña umapase mañgahulu` todu klasen gastun nesessidat?
Esta mañoda` hau checho`mu pat esta pa`gu ti ma-empleleha hau?
Yangin guaha che`cho`mu, kuantu sueddomu yan kau ti poduñg ennau gi mafanana`an federal poverty income level entalu` $15-mit esta $24-mit `nai guaha kuattru gi membron familia?
Estague` siha dichu kuestion kada familia. Tat ti mamadedese gi halom mattirun sumen chafleg na ekonomia ni umaminanasa linala` todus. Egaga` mañguestiona para un` pesa kabales kuantu minagahetña promesan konsepton lañget `nai ni siha mismu tatnai mali`e. Gaige este gi dos patman kanai miyu!
Planon Kandidatu
Hu taitai yan analisa planon `nos kuantos kandidaton gobietnu. Un` manada man-malista kumu presisu na asuntu siha deste ekonomia, edukasion, hinemlu` yan otru siha attikulu.
I matuge`ña ayu siha na planu kulan mohon para u fan mamana`gue estudiante. Ni unu huli`e pumega papa` diberas na planun manana`lun monedan familia ni linachai ni baban ekonomia pa`gu na tiempu.
Estague` na asuntu gaige gi man-ingayinau na publiku ni esta pot mas ke 20 años ti man-mahatsa sueddon niha mientras gaston nesessidat familia kumahulu` mas ke 65 pot sientu. Deste hinemlu, kandet yan gaston neñgkanu` todu mañgahulu`. I sueddu gatdun gi fache` ti man-makomple siha na promesa. Kau para ta repite este ta`lu na biahe?
Inipos na sa`pet na tiempu gi katkuet soñgsoñg `sino isla gi enteru iya Marianas. Mas ke tres mit (3,000) dumiñgu i tanu` pot mali`e kontiempu na taya appottunidat cho`chu` guine para siha. Estague` otru aminasu ni fuetsau mapega gi mismu tautau siha. Lache este na dobladan areglu. Debi umalimienda deste tutuhon otru sakan.
Gi taduñg kañada
Gi hagas lanchon Tagpochau, huli`e gi chagu` na ramas troñkun gagu uma`akalaye un` fanihe. Hu hala pakihu ya kumahatyu` papa` gi taduñg na kañada (valley).
Huli`e dispues manu ni gaige. Man-loka` troñkun mames yan fina` agu`un haya tat kumu gapgap, sune, chodan halom tanu`, piña yan tupu. Hu guafe` i tipu pot malefayu` ni sagan hanom.
Gaige lokue` fina` sadog dikiki` ni rumikokohe milag uchan. Humalom-yu` na fangiminan binadu ni bumisisita i lugat. Mata`choñg-yu` un` ratu umekuñgog ñaihon kau guaha ayuyu. Hu soda` un` dikiki` na liyañg ni intaktu trabiha kalaberan tautau. Pot respetu hu diñgu i lugat.
Hu hahassu pa`gu ayu na kañada lau kasse maulegña `an sumagayu` gi barandan i gima`. Uttimu fatoghu guihe kase 45 años malofan. Makat na pokat para `an esta hau rusketi!
•••
Sige chaka chalegña i amiguhu Magoo pot chatdisision i man-sabiu siha gi hegsu` I Deni`. Era, mampos man-hinalula ma-apprueban casino ya ni unu rumepara na taya` hanom, kandet, yan fasilidat hanom aplacha` (sewer) dispues de As Matuis.
Hu faisen kau ti marepara este na asuntu antes de appruebasion casino. Ilegña, “Guiya Iku este na fatsun disision i man-mamahan kantidan puyitus para pinegsai lau ni kasiyas (tankat) taya`”. Dios mihu! Kau magahet na makat maproduse antau na planu? Lastima!
Ekonomian “globus?”
Guaha un` sabiu ginen Luta sige umesalau pot ekonomian “globus” gi bandan casino. Piniloña na man-tatamudu i taxpayers Saipan. I puntu: Todu tres islas mangai areglu casino. Siña mohon Luta yan Tinian ma-adelanta casinon niha lokue` kosake siña man-na`halom homlu` na kontribusion tax para i kahan iya Marianas?
Ileghu na ti makat este kumu man-eyag hit man-diberas sa` hame lokue` Saipan in` nesessita apas kontribusion mame para nesessidat mame. Man-gai areglu hamyu casino. Tutuhon umadelanta maseha pot para satbasion miyu mismu! Muñga mana` paha “Unu Na Marianas” kada man-malagu` hamyu mañusu. Pega sekus miyu gi hafa in` fafama! Globus?